Pimeveebi kujutatakse enamasti seadusetu häkkerite pärusmaana – interneti Metsiku Läänena, kus Bitcoinide eest saab osta kõike – narkootikumidest palgamõrvadeni. Tegelikult on see ainult jäämäe veepealne osa. Vaatame järgnevalt kuidas tumeveeb ning selle avav Tor veebilehitseja toimivad.  

Pimeveebi kutsutakse ka tumeveebiks (inglise keeles “dark web”). Termin on hägune kuna ei tähenda mitte konkreetset tehnoloogiat vaid veebilehtede kogumit, kuhu pääseb ainult spetsiifilist tarkvara või võrgu seadistust kasutades. Enamasti mõeldakse tumeveebi all veebilehti kuhu saab ainult Tor veebilehitsejat kasutades.

Miks on Tor veebilehitseja eriline

Nagu arvata võib ei ole Tor tavaline veebilehitseja nagu Google Chrome, Microsoft Edge või Mozilla Firefox. 

Tor tuleneb ingliskeelsetest sõnadest “The Onion Router”, ehk sibula suunaja. “Sibula suunamine” on kontseptsioon, kus internetiliiklus krüpteeritakse mitmekihiliselt ning suunatakse läbi erinevate serverite. Iga järgnev server eemaldab krüpteeringult ühe kihi, umbes nagu kooriksid sibulat. “Sibula server” (inglise k. “onion node”) teab ainult kust päring viimati tuli ning kuhu edasi saata. Ükski sibula server ei tea, kust tuli päring enne eelmisesse jõudmist. Kui lahti krüpteeritud päring viimaks sihtkohta jõuab ei ole võimalik tuvastada, kust see alguse sai. Tor’i veebilehitseja “sibula suunab” sinu päringud sihtkohta. 

Lisaks tavapärastele veebilehtedele võimaldab Tor veebilehitseja nn tumebeebi .onion lõpuga domeenidele.. Onion lõpuga lehtedele tavapärase veebilehitsejaga ei pääse ning tavalistest otsingumooToritest neid ei leia. 

Kuidas erineb Tor VPN-ist

Täpselt nagu VPN võimaldab Tor surfata internetis ilma, et külastatavate lehtede haldajad su reaalset IP aadressi teaksid. Kui sa ei soovi ligi pääseda tumeveebile on reeglina mõistlikum kasutada selleks VPNi, mitte Tori. 

Peamiseks põhjuseks on kiirus. Kvaliteetne VPN nagu PureVPN võimaldab interneti kasutada enam-vähem tavapärase kiirusega. Tori puhul ei ole see puht tehniliselt võimalik. Lisaks on Tori ühendamine palju keerulisem, kui VPNi kasutamine. Selleks on vaja nende veebilehitsejat või tarkvara, mis toetab Tori. Kui soovid kogu oma veebiliikluse läbi Tori suunata tuleb selleks kasutada kolmanda osapoole tarkvara, mis ei pruugi olla töökindel ega igal platvormil saadaval. 

Tori ainus eelis seisneb hinnas – erinevalt kvaliteetsest VPNist on see tasuta. Lisaks on võimalik kasutada Tori samaaegselt VPNiga. 

Kas Tori kasutamine on illegaalne

Tori kasutamine ning pimeveebi külastamine pole iseenesest seadusevastane. Oma olemuselt on Tor anonüümne platvorm, mis võimaldab mööda hiilida näiteks tsensoritest. Küll on illegaalne paljude pimeveebi lehtede sisu ning seal müüdavad tooted. Erinevate uuringute järgi on tumeveebi illegaalse sisu osakaal 38-57%. 

Tor ei ole võluvits illegaalse tegevuse varjamiseks. On väga tõenäoline, et internetiteenuse pakkujad jälgivad Tori kasutamist oma võrgus. Nad ei tea kus veebilehtedel käisid, kuid teavad, et oled Tori kasutanud. Kõigele illegaalsele tegevusele internetis saadakse ükskord jälile – lihtsam ja odavam on seda mitte teha.

Pimeveebi kasutamine

Kuigi pimeveeb ei erine oma olemuselt tavalisest internetis on selle kasutamine märksa keerulisem. Kui enam-vähem kõik informatsioon tavaveebis on leitav otsingumootorite vahendusel, siis pimeveebis kõikehõlmavat otsingumooTorit pole. Veebilehtede asukohti peab teadma või leidma surfates. Pimeveebis muidugi on otsingumooTore, kuid need meenutavad rohkem üheksakümnendate alguse AltaVistat, kui tänapäevast Google’t. 

Lisaks on kogu kogemus Tori arhitektuuri tõttu aeglane – tavapärased veebilehitsejad saadavad päringuid otse veebiserverisse, Toris käib iga päring enne läbi mitmete serverite, mis on pahatihti aeglased. 

Kui otsustad siiski pimeveebis ringi vaadata pea silmas järgnevat: 

1. Loodetavasti ei ole seda vaja üldse öelda, kuid siiski – ära otsi ega vaata keelatud materjali. 
2. Ära osta mitte midagi. Isegi, kui ostetav toode pole keelatud.
3. Ära sisesta oma isiklikke andmeid mitte kuhugi. Eriti kehtib see krediitkaardi andmete kohta. Pimeveebis ei toimu ükski tehing krediitkaardi või pangaülekandega.
4. Veendu, et sul on uusim versioon Tori veebilehitsejast. 
5. Soovitatavalt ära lae alla faile. Kui seda siiski teed, skaneeri fail enne avamist viirusetõrje tarkvaraga. 

Pimeveebi Ajalugu

Kuigi pimeveeb on saanud käibefraasiks lähiaastatel on see tegelikult vanem, kui internet. Esimene varjatud sektsioon loodi juba interneti eelkäias, arpanetis. Stanfordi ülikooli õpilased kasutasid arpaneti müümaks kanepit MIT tudengitele, mis pidi ilmselgelt arpaneti kontrollivate ülikoolide eest varjatuks jääma. 

Tänapäevase pimeveebi alguseks võib pidada aastat 2002, kui loodi Freenet. Freenet toimib tänaseni ning on oma olemuselt sarnane Toriga. USA mereväe uurimis- ja arenduskeskus (US Naval Research Center) lõi Tori kõigest kaks aastat hiljem, mis sai kiirlelt peamiseks portaaliks pimeveebi. 

Aastal 2006 loodi Tori haldamiseks mittetulundisühing “Tor Project”, mis tegeleb Tor browseri ja võrgu haldamisega tänapäevani. 

Oma kurikuulsa maine sai pimeveeb aastal 2011, kui loodi illegaalsete toodete ja teenuste turg “Silk road”. Silk road suleti FBI poolt aastal 2014 ning selle asutajale mõisteti 2 eluaegset vanglakaristust aastal 2016. 

Pimeveeb vs Süvaveeb

Pimeveeb ja süvaveeb on terminid, mida kasutatakse tihti sünonüümidena. Tegelikult nad seda pole. Kui pimeveeb vajab ligipääsuks spetsiaalset tarkvara, siis süvaveeb on kõik internet, mida otsingumootorid ei indekseeri. Näiteks on süvaveeb ettevõtete intranetid, internetipangad ning õppeinfosüsteemid; põhimõtteliselt kõik, mis vajab ligipääsuks sisselogimist.