Oma andmete automaatseks varundamiseks on mitu head põhjust. Esiteks võib su arvuti või selle kõvakettaga midagi juhtuda. Ilma varukoopiata jääd ilma mitte ainult oma seadmest vaid kõigist oma piltidest, dokumentidest ning muudest olulistest andmetest. Teine põhjus on järjest enam leviv lunavara ehk krüptoviirused. Kui su arvuti nakatub lunavaraga on ainuke kindel ning eetiline pääsetee varukoopia taastamine.
Sinu nutitelefon on rohkemat, kui seade kõnede tegemiseks. Seal on väga isiklik info – suure tõenäosusega pildid su lapsest, elukaaslasest ja kõigest muust, mis sulle oluline on. Samuti on seal konfidentsiaalne informatsioon, kui kasutad oma nutitelefoni tööks. Kui keegi saab ligi su telefonile saab ta lugeda nii su töö kirju kui ka näha su isiklikemaid pilte. Suure tõenäosusega ei soovi sa seda. Vaatame järgnevalt, kuida kindlustada, et isiklik info su telefonis jääks isiklikuks.
Arvuti ja mobiilimängud saab suures pildis jagada kaheks. Esimesed neist on üksikmängija mängud, kus mäng toimub ainult sinu seadmes tehisintellekti vastu. Teised, laste seas märgatavalt populaarsemad, mängud on võrgupõhised. Võrgumängus mängib laps teiste mängijatega koos või nende vastu. Võrgumängudeks on näiteks laste seas populaarsed Growtopia, Minecraft ja Runescape. Nad kõik sisaldavad enamasti suhtluskomponenti, mis tähendab potensiaalset riski nii lapse isikuandmetele, kui telefonile/arvutile. Vaatame järgnevalt, kuidas kindlustada oma lapsele turvaline mängukogemus.
Tänapäeval on raske leida kodu või kontorit, kus poleks WiFi ruuterit. Traadita internet on saanud sama tavapäraseks, kui televiisor. Koduse võrgu üles seadmine on muutunud nii lihtsaks, et selleks pole vaja isegi tehniku abi. Üldjuhul piisab WiFi võrgu loomiseks ruuteri võrgukaabli ja vooluvõrguga ühendamisest. 4G ruuterit pole vaja isegi võrgukaabliga ühendada, piisab ainult pistiku seina lükkamisest. Kuna ruuteri ühendamine on niivõrd lihtne, jäetakse tihti tähelepanuta koduse võrguga kaasnevad turvariskid. Vaatame järgnevalt kuidas oma kodus või kontoris juhtmevaba võrk võimalikult turvaliseks muuta. Miks turvata oma WiFi võrku? Koduse WiFi võrgu kaitseta…read more
Kui arvutid esmakordselt massidesse jõudsid tegi paljudele nalja kontseptsioon, et masin võib “haigeks jääda”. Arvutiviirusi ei peetud tõsiseltvõetavaks riskiks. Tänapäeval ei suhtu ilmselt keegi arvutiviirustesse küüniliselt – tegemist on tõsise ohuga, mida meedia pahatihti võimendab. Vaatame järgnevalt mis on arvutiviiruste erinevad vormid ning kuidas nad töötavad ja levivad.
Koduleht on paljudele ettevõtetele peamiseks müügikanaliks. Kindlasti on tegemist olulise infoallikaga su olemasolevatele ja potensiaalsetele klientidele – ei jäta head muljet, kui see peaks maas olema. Veel hullem on, kui koduleht su enda teadmata pahavara jagab ning külastaja arvutit nakatab.
Kodulehe rünnaku tagajärjed võivad olla pikaajalised ja veel tõsisemad, kui maasoleku ajal saamata jäänud kasum. Mitte ainult külastajad ei jäta meelde, et just sinu ettevõtte koduleht nad viirusega nakatas – seda teeb ka Google. Nii võib juhtuda, et kaotad oma aastatega saavutatud otsingupositsiooni. Halvemal juhul võib Google su kodulehe üldse otsingutulemustest eemaldada. Muuhulgas kuvab Google Chrome sellisel juhul kõigile su lehe külastajatele punast hoiatusteadet.
Vaatame järgnevalt miks rünnatakse kodulehti, kuidas enda oma kaitsta ning mida teha, kui oled juba rünnaku ohvriks langenud.
Küberturvalisusega seoses levib palju müüte ja eksiarvamusi. Tihti võib just müüdi uskumine viia viiruse või rünnaku ohvriks langemiseni. Järgnevalt lükkan ümber 10 levinuimat müüti, mida olen ise kohanud.
Lunavara on pahavara riik, mis krüpteerib ohvriks langenud arvuti kõvakettal olevad failid või tõkestab nendele ligipääsu muud moodi. Failide lahtilukustamise eest nõuab lunavara reeglina kurjategijale tasumist. Enamasti nõuab programm failide lahtilikustamise eest tasumist mõnes krüpto valuutas, näiteks Bitcoin
Meie eesmärgiks siin blogis on katta internetiturvalisuse valdkonda võimalikult laiahaardeliselt. Kui varasemad postitused on suunatud olnud tavakasutajatele, siis antud postitus on esimene, mis on mõeldud tarkvaraarendajatele. Käime koos läbi kõik aspektid, mis on vajalikud turvalise kasutajatesüsteemi loomiseks. See on keerulisem, kui esmapilgul välja paista võib.
Kui õngitsemine on levinuim eraisikute vastu suunatud rünnaku vorm internetis, siis ddos on seda ettevõtete ja isegi riikide vastu. Ddos rünnaku eest pole kaitstud keegi ning seda on väga raske peatada, ennetada ja tõrjuda. Ddos rünnak seisneb sihtmärgi päringutega nii ülekoormamises, et see muutub kättesaamatuks või kokku jookseb.