Netsec.ee

Nutitelefonist kontrollitavad termostaadid, nutikõlarid, video-uksekellad…nimekiri võimalikest nutikodu seadmetest pikeneb näiliselt iga päev. Iga järgnev seade teeb elu mugavamaks, kuid lisab su koju ühe potentsiaalse ründevektori. Turvalahendusi tootev firma Kaspersky tuvastas ainuüksi 2019. aasta esimeses pooles enam, kui 100 miljonit rünnakut asjade interneti seadmete vastu.

See ei tähenda, et nutikodu seadmete kasutamisest loobuma peaks – neid kasutades ja üles seades tuleb lihtsalt jälgida turvalisuse põhimõtteid.

Toidupoes igapäevased oste tehes piisab pettuse vältimiseks enamasti lihtsalt tagastatud raha ülelugemisest. Internetikaubanduses varitseb seevastu palju rohkem ohte, mille eest end kaitsta tuleb; näiteks krediitkaardi vargused, petturitest müüjad oksjoniportaalides ning hämarad e-poed.

Pimeveebi kujutatakse enamasti seadusetu häkkerite pärusmaana – interneti Metsiku Läänena, kus Bitcoinide eest saab osta kõike – narkootikumidest palgamõrvadeni. Tegelikult on see ainult jäämäe veepealne osa. Vaatame järgnevalt kuidas tumeveeb ning selle avav Tor veebilehitseja toimivad.

Oma andmete automaatseks varundamiseks on mitu head põhjust. Esiteks võib su arvuti või selle kõvakettaga midagi juhtuda. Ilma varukoopiata jääd ilma mitte ainult oma seadmest vaid kõigist oma piltidest, dokumentidest ning muudest olulistest andmetest. Teine põhjus on järjest enam leviv lunavara ehk krüptoviirused. Kui su arvuti nakatub lunavaraga on ainuke kindel ning eetiline pääsetee varukoopia taastamine.

Sinu nutitelefon on rohkemat, kui seade kõnede tegemiseks. Seal on väga isiklik info – suure tõenäosusega pildid su lapsest, elukaaslasest ja kõigest muust, mis sulle oluline on. Samuti on seal konfidentsiaalne informatsioon, kui kasutad oma nutitelefoni tööks. Kui keegi saab ligi su telefonile saab ta lugeda nii su töö kirju kui ka näha su isiklikemaid pilte. Suure tõenäosusega ei soovi sa seda. Vaatame järgnevalt, kuida kindlustada, et isiklik info su telefonis jääks isiklikuks.

Arvuti ja mobiilimängud saab suures pildis jagada kaheks. Esimesed neist on üksikmängija mängud, kus mäng toimub ainult sinu seadmes tehisintellekti vastu. Teised, laste seas märgatavalt populaarsemad, mängud on võrgupõhised. Võrgumängus mängib laps teiste mängijatega koos või nende vastu. Võrgumängudeks on näiteks laste seas populaarsed Growtopia, Minecraft ja Runescape. Nad kõik sisaldavad enamasti suhtluskomponenti, mis tähendab potensiaalset riski nii lapse isikuandmetele, kui telefonile/arvutile. Vaatame järgnevalt, kuidas kindlustada oma lapsele turvaline mängukogemus.

Tänapäeval on raske leida kodu või kontorit, kus poleks WiFi ruuterit. Traadita internet on saanud sama tavapäraseks, kui televiisor. Koduse võrgu üles seadmine on muutunud nii lihtsaks, et selleks pole vaja isegi tehniku abi. Üldjuhul piisab WiFi võrgu loomiseks ruuteri võrgukaabli ja vooluvõrguga ühendamisest. 4G ruuterit pole vaja isegi võrgukaabliga ühendada, piisab ainult pistiku seina lükkamisest. Kuna ruuteri ühendamine on niivõrd lihtne, jäetakse tihti tähelepanuta koduse võrguga kaasnevad turvariskid. Vaatame järgnevalt kuidas oma kodus või kontoris juhtmevaba võrk võimalikult turvaliseks muuta. Miks turvata oma WiFi võrku? Koduse WiFi võrgu kaitseta…read more

Kui arvutid esmakordselt massidesse jõudsid tegi paljudele nalja kontseptsioon, et masin võib “haigeks jääda”. Arvutiviirusi ei peetud tõsiseltvõetavaks riskiks. Tänapäeval ei suhtu ilmselt keegi arvutiviirustesse küüniliselt – tegemist on tõsise ohuga, mida meedia pahatihti võimendab. Vaatame järgnevalt mis on arvutiviiruste erinevad vormid ning kuidas nad töötavad ja levivad.

Koduleht on paljudele ettevõtetele peamiseks müügikanaliks. Kindlasti on tegemist olulise infoallikaga su olemasolevatele ja potensiaalsetele klientidele – ei jäta head muljet, kui see peaks maas olema. Veel hullem on, kui koduleht su enda teadmata pahavara jagab ning külastaja arvutit nakatab.

Kodulehe rünnaku tagajärjed võivad olla pikaajalised ja veel tõsisemad, kui maasoleku ajal saamata jäänud kasum. Mitte ainult külastajad ei jäta meelde, et just sinu ettevõtte koduleht nad viirusega nakatas – seda teeb ka Google. Nii võib juhtuda, et kaotad oma aastatega saavutatud otsingupositsiooni. Halvemal juhul võib Google su kodulehe üldse otsingutulemustest eemaldada. Muuhulgas kuvab Google Chrome sellisel juhul kõigile su lehe külastajatele punast hoiatusteadet.

Vaatame järgnevalt miks rünnatakse kodulehti, kuidas enda oma kaitsta ning mida teha, kui oled juba rünnaku ohvriks langenud.

Küberturvalisusega seoses levib palju müüte ja eksiarvamusi. Tihti võib just müüdi uskumine viia viiruse või rünnaku ohvriks langemiseni. Järgnevalt lükkan ümber 10 levinuimat müüti, mida olen ise kohanud.