Lunavara on pahavara riik, mis krüpteerib ohvriks langenud arvuti kõvakettal olevad failid või tõkestab nendele ligipääsu muud moodi. Failide lahtilukustamise eest nõuab lunavara reeglina kurjategijale tasumist. Enamasti nõuab programm failide lahtilikustamise eest tasumist mõnes krüpto valuutas, näiteks Bitcoin
Meie eesmärgiks siin blogis on katta internetiturvalisuse valdkonda võimalikult laiahaardeliselt. Kui varasemad postitused on suunatud olnud tavakasutajatele, siis antud postitus on esimene, mis on mõeldud tarkvaraarendajatele. Käime koos läbi kõik aspektid, mis on vajalikud turvalise kasutajatesüsteemi loomiseks. See on keerulisem, kui esmapilgul välja paista võib.
Kui õngitsemine on levinuim eraisikute vastu suunatud rünnaku vorm internetis, siis ddos on seda ettevõtete ja isegi riikide vastu. Ddos rünnaku eest pole kaitstud keegi ning seda on väga raske peatada, ennetada ja tõrjuda. Ddos rünnak seisneb sihtmärgi päringutega nii ülekoormamises, et see muutub kättesaamatuks või kokku jookseb.
Arvuti pahavarast vabana hoidmiseks on oluline, et seal oleks viirusetõrje tarkvara. Järgnevalt vaatame kümne populaarseima antiviiruse positiivsemaid ning negatiivsemaid omadusi. Milline neist kõige paremini sinu vajadustega sobib saad ise otsustada. Nimekiri pole otseses paremuse järjekorras, kuid meie meelest parimad valikud on välja toodud nimekirja ülemises osas.
Avalikud WiFi võrgud on äraütlemata mugavad, kuid seal oma isikuandmete varguse riski nulli viia pole võimalik. Isegi, kui kasutad kõiki siin artiklis toodud turvameetmeid pole avalik WIFi võrk kunagi täiesti turvaline. See on midagi, mida ei tohi kunagi unustada.
See kehtib ka parooliga kaitstud WiFi võrkude puhul. Kuni keegi peale sinu sinna ühendada saab on tegu potensiaalse turvariskiga. Järgnevate puntide järgimine aitab su andmete varastamise vähemalt märgatavalt keerulisemaks teha.
Õngitsemine (inglise keeles phishing) on rünnaku tüüp, kus pahalane üritab varastada kasutaja isikuandmeid nagu parool. Seda tehake “söödaga”, milleks on enamasti mõne teise teenuse välimust kopeeriv leht. Õngitsemise eesmärk on, et kasutaja sisestaks sinna oma isikuandmed arvates, et need jõuavad õigvesse kohta, näiteks Googlele või internetipanka. Tegelikult ei ole tegemist üldse Google või internetipangaga ning andmed jõuavad kurjategijateni. Halvimal saab ründaja saada oma käsutusse kõik vajalikud andmed su krediitkaardi või pangakontoga maksete tegemiseks. Õngitsemisrünnakud on tänapäeval üks levinumaid internetikuritegevuse vorme. Samal ajal on see ka üks lihtsaimini tuvastatavaid ning seega…read more
Võimalik, et oled kuulnud täheühendit VPN, või näinud seda näiteks oma telefoni seadetest. Kuid mida see endast kujutab ning mis kasu sa saad selle kasutamisest? Järgnevas artiklis vaatame, mida kujutab endast VPN ja miks sa peaks oma privaatsuse ja turvalisuse huvides seda kasutama.
PIN kood on enamasti 4 kohaline number, mis pole väga turvaline turvaelement arvestades, kui olulisi asju see kaitseb. PIN koodid on enemasti pangakaartidel ja su telefoni SIM kaardil. Vaevalt, et soovid, et kumbki halbadesse kätesse satuks.
Kuigi neli numbrit ei paku väga palju võimalusi koodi turvamiseks, saad siiski rakendada mõningeid meetmeid. PIN koodi ei saa enamasti sisestada rohkem, kui kolm korda ilma, et kaart lukku läheks. See annab üsna vähe võimalusi toore jõu rünnakuks (lihtsalt kobinatsioone läbi proovida) rakendada. Seetõttu on kindlaim viis oma PIN koodi turvamiseks kasutada numbrit, mis ei seostu kuidagi otseselt sinuga ning pole laialt levinud.
Ilmselt oled näinud registratsioonivorme, mis hindavad su parooli turvalisust reaalajas. Enamasti tahavad nad, et paroolis oleks vähemalt üks suur täht ning number. Vahel on reegleid rohkemgi. Kui kasutada parooli generaatorit on tulemus enamasti stiilis “f843”E9Hda32”, mille meeldejätmine on ilma fotograafilise mäluta võimatu. Kuidas valida parooli, mis oleks turvaline, kuid samal ajal meeldejääv?