Võimalik, et oled kuulnud täheühendit VPN, või näinud seda näiteks oma telefoni seadetest. Kuid mida see endast kujutab ning mis kasu sa saad selle kasutamisest? Järgnevas artiklis vaatame, mida kujutab endast VPN ja miks sa peaks oma privaatsuse ja turvalisuse huvides seda kasutama.
Martin Grüner on Netsec.ee asutaja, kolumnist ja koolitaja. Tal on üle 10 aasta kogemusi tarkvara arendamise ja turvamisega. Martiniga saab ühendust e-kirja teel martin (ät) netsec.ee
Arvuti pahavarast vabana hoidmiseks on oluline, et seal oleks viirusetõrje tarkvara. Järgnevalt vaatame kümne populaarseima antiviiruse positiivsemaid ning negatiivsemaid omadusi. Milline neist kõige paremini sinu vajadustega sobib saad ise otsustada. Nimekiri pole otseses paremuse järjekorras, kuid meie meelest parimad valikud on välja toodud nimekirja ülemises osas.
Martin Grüner on Netsec.ee asutaja, kolumnist ja koolitaja. Tal on üle 10 aasta kogemusi tarkvara arendamise ja turvamisega. Martiniga saab ühendust e-kirja teel martin (ät) netsec.ee
Tänapäeval on raske leida kodu või kontorit, kus poleks WiFi ruuterit. Traadita internet on saanud sama tavapäraseks, kui televiisor. Koduse võrgu üles seadmine on muutunud nii lihtsaks, et selleks pole vaja isegi tehniku abi. Üldjuhul piisab WiFi võrgu loomiseks ruuteri võrgukaabli ja vooluvõrguga ühendamisest. 4G ruuterit pole vaja isegi võrgukaabliga ühendada, piisab ainult pistiku seina lükkamisest. Kuna ruuteri ühendamine on niivõrd lihtne, jäetakse tihti tähelepanuta koduse võrguga kaasnevad turvariskid. Vaatame järgnevalt kuidas oma kodus või kontoris juhtmevaba võrk võimalikult turvaliseks muuta. Miks turvata oma WiFi võrku? Koduse WiFi võrgu kaitseta…read more
Martin Grüner on Netsec.ee asutaja, kolumnist ja koolitaja. Tal on üle 10 aasta kogemusi tarkvara arendamise ja turvamisega. Martiniga saab ühendust e-kirja teel martin (ät) netsec.ee
Toidupoes igapäevased oste tehes piisab pettuse vältimiseks enamasti lihtsalt tagastatud raha ülelugemisest. Internetikaubanduses varitseb seevastu palju rohkem ohte, mille eest end kaitsta tuleb; näiteks krediitkaardi vargused, petturitest müüjad oksjoniportaalides ning hämarad e-poed.
Martin Grüner on Netsec.ee asutaja, kolumnist ja koolitaja. Tal on üle 10 aasta kogemusi tarkvara arendamise ja turvamisega. Martiniga saab ühendust e-kirja teel martin (ät) netsec.ee
Arvuti ja mobiilimängud saab suures pildis jagada kaheks. Esimesed neist on üksikmängija mängud, kus mäng toimub ainult sinu seadmes tehisintellekti vastu. Teised, laste seas märgatavalt populaarsemad, mängud on võrgupõhised. Võrgumängus mängib laps teiste mängijatega koos või nende vastu. Võrgumängudeks on näiteks laste seas populaarsed Growtopia, Minecraft ja Runescape. Nad kõik sisaldavad enamasti suhtluskomponenti, mis tähendab potensiaalset riski nii lapse isikuandmetele, kui telefonile/arvutile. Vaatame järgnevalt, kuidas kindlustada oma lapsele turvaline mängukogemus.
Martin Grüner on Netsec.ee asutaja, kolumnist ja koolitaja. Tal on üle 10 aasta kogemusi tarkvara arendamise ja turvamisega. Martiniga saab ühendust e-kirja teel martin (ät) netsec.ee
Ilmselt oled näinud registratsioonivorme, mis hindavad su parooli turvalisust reaalajas. Enamasti tahavad nad, et paroolis oleks vähemalt üks suur täht ning number. Vahel on reegleid rohkemgi. Kui kasutada parooli generaatorit on tulemus enamasti stiilis “f843”E9Hda32”, mille meeldejätmine on ilma fotograafilise mäluta võimatu. Kuidas valida parooli, mis oleks turvaline, kuid samal ajal meeldejääv?
Martin Grüner on Netsec.ee asutaja, kolumnist ja koolitaja. Tal on üle 10 aasta kogemusi tarkvara arendamise ja turvamisega. Martiniga saab ühendust e-kirja teel martin (ät) netsec.ee
Õngitsemine (inglise keeles phishing) on rünnaku tüüp, kus pahalane üritab varastada kasutaja isikuandmeid nagu parool. Seda tehake “söödaga”, milleks on enamasti mõne teise teenuse välimust kopeeriv leht. Õngitsemise eesmärk on, et kasutaja sisestaks sinna oma isikuandmed arvates, et need jõuavad õigvesse kohta, näiteks Googlele või internetipanka. Tegelikult ei ole tegemist üldse Google või internetipangaga ning andmed jõuavad kurjategijateni. Halvimal saab ründaja saada oma käsutusse kõik vajalikud andmed su krediitkaardi või pangakontoga maksete tegemiseks. Õngitsemisrünnakud on tänapäeval üks levinumaid internetikuritegevuse vorme. Samal ajal on see ka üks lihtsaimini tuvastatavaid ning seega…read more
Martin Grüner on Netsec.ee asutaja, kolumnist ja koolitaja. Tal on üle 10 aasta kogemusi tarkvara arendamise ja turvamisega. Martiniga saab ühendust e-kirja teel martin (ät) netsec.ee
Avalikud WiFi võrgud on äraütlemata mugavad, kuid seal oma isikuandmete varguse riski nulli viia pole võimalik. Isegi, kui kasutad kõiki siin artiklis toodud turvameetmeid pole avalik WIFi võrk kunagi täiesti turvaline. See on midagi, mida ei tohi kunagi unustada.
See kehtib ka parooliga kaitstud WiFi võrkude puhul. Kuni keegi peale sinu sinna ühendada saab on tegu potensiaalse turvariskiga. Järgnevate puntide järgimine aitab su andmete varastamise vähemalt märgatavalt keerulisemaks teha.
Martin Grüner on Netsec.ee asutaja, kolumnist ja koolitaja. Tal on üle 10 aasta kogemusi tarkvara arendamise ja turvamisega. Martiniga saab ühendust e-kirja teel martin (ät) netsec.ee
Sinu nutitelefon on rohkemat, kui seade kõnede tegemiseks. Seal on väga isiklik info – suure tõenäosusega pildid su lapsest, elukaaslasest ja kõigest muust, mis sulle oluline on. Samuti on seal konfidentsiaalne informatsioon, kui kasutad oma nutitelefoni tööks. Kui keegi saab ligi su telefonile saab ta lugeda nii su töö kirju kui ka näha su isiklikemaid pilte. Suure tõenäosusega ei soovi sa seda. Vaatame järgnevalt, kuida kindlustada, et isiklik info su telefonis jääks isiklikuks.
Martin Grüner on Netsec.ee asutaja, kolumnist ja koolitaja. Tal on üle 10 aasta kogemusi tarkvara arendamise ja turvamisega. Martiniga saab ühendust e-kirja teel martin (ät) netsec.ee